Koolielu

Google Glass prillid tekitavad andmekaitsjates küsimusi

Merje Pors — Thu, 20 Jun 2013 10:25:51 +0300

Erinevate riikide andmekaitse järelevalveasutused saatsid 18. juunil internetifirmale Google kirja seoses Google Glass prillidega ja isikute privaatsusega.

Andmekaitsjad soovivad vastuseid privaatsuse kaitset puudutavatele küsimustele seoses prillidekujulise tootega, mis on pidevas ühenduses internetiga, võimaldades suuremahulist ja varjatud isikuandmete kogumist.

Kõige enam teeb andmekaitsjaid murelikuks Google Glassi võimalus pidevalt filmida ja salvestada. Küsimuse all on ka Google´i enda poolsed andmekogumise plaanid, samuti see, kuidas on see kooskõlas Google´i äsjauuendatud privaatsuspoliitika ja andmekaitsealaste seaduste nõuetega.

Google Glass prillid. Foto: Flickr, kasutaja Giuseppe Costantino.
Informatsiooni selle kohta, kuidas prillid toimivad, millised on täpsed kasutusvõimalused ja kuidas Google kavatseb kogutavaid andmeid kasutada, on vähe ja see pärineb meediast, märkis andmekaitse inspektsioon.

Andmekaitsjad ootavad, et Google astuks prillide teemalisse dialoogi. Andmekaitse järelevalveasutused põhjendasid oma nõudlikku pöördumist sellega, et ettevõtte uudistoode on otseselt privaatsuskaitset puudutav ning aru päritakse just Google´ilt, sest ettevõte on turuliider ja esimene, kes vastava tehnoloogiaga testimisfaasi jõudnud.

Samal teemal:

Uuel õppeaastal tuleb Eestisse 28 vahetusõpilast

Merje Pors — Thu, 20 Jun 2013 10:11:49 +0300

Kahe kuu pärast saabuvad Eestisse rahvusvahelise õpilasvahetusega tegeleva YFU kaudu 28 vahetusõpilast seitsmest erinevast riigist.

Eesti pered võtavad vahetusõpilasi oma perre erinevatel põhjustel. Esiteks on see hea võimalus saada osa teisest kultuurist kodust lahkumata, teiseks toob iga vahetusõpilane endaga kaasa suurema huvi teiste keelte ja kultuuride vastu. Pereema Kaie Lõoke märkis, et tema ja ta pere on saanud aasta vältel hispaania keelt harjutada. Võõrapärased retseptid muutuvad koduse kokaraamatu osaks ja perereisid väikesel Eestimaal saavad täis imestust ning üllatunud pilke. Kas tõesti on Munamägi kõrgeim tipp? Kas inimesed tõepoolest käivad maalt iga päev tööle/kooli ja elavad üle ka -30 kraadise talve?

Kaie Lõoke sõnul teeb perest pere just lapsed ja kui enda omadest juba osa pesast välja lennanud, on hea kui saab lapsi aastaks nö laenata. Ka praegu otsib YFU peresid, kes sooviksid vahetusõpilast oma koju võtta.

Õpilaste endi sõnul on eestlased tegelikult soojad ja sõbralikud, kuid nendeni jõudmiseks peab vaeva nägema. Kaasa aitab suuresti kiire keeleõpe ning ühised huvid. Uruguayst pärit Maria Pia sai oma vahetusemaga Eestis väga lähedaseks ning koos tehti absoluutselt kõike. Samas jõudis Maria Pia ka isaga kalale ja andis Kullamaa keskkoolile Läänemaal julgust ja soovi jätkata vahetusõpilaste võtmise traditsioone enda koolis.

Niklas Saksamaalt leidis, et tema eesmärk vahetusaastal sai täidetud. Ta sai osa teisest kultuurist ning leidis endale nii koolist kui kirikust palju häid sõpru. Eestist on saanud ta teine kodu.
Allikas: BNS

Samal teemal:

Välisõpilaste huvi Eesti vastu kasvab, kuid vahetusperesid ei jätku

Õpetajate palgatõus on jätkuvalt murekoht

Madli Leikop — Wed, 19 Jun 2013 14:37:45 +0300

Minister Jaak Aaviksoo ütles kooliaastat kokkuvõtval pressikonverentsil, et laias laastus võib õppeaastale positiivselt tagasi vaadata. Töö õpetajate palga tegeliku tõstmise nimel peab jätkuma.

„Töö õpetajate palga tegeliku tõstmise nimel on pooleli, seda tuleb igal juhul jätkata,“ rõhutas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. „Riik eraldas omavalitsustele õpetaja kohta 915 eurot kuus. Keskmine palk oli aasta alguses 819 eurot, pärast esimest kahte kuud 831 eurot. Tasapisi liigume selles suunas, et jõuame lähemale sellele tasemele, nagu riik raha andis.“

Palgastatistika avalikustatakse ka edaspidi
Näiteks veebruaris oli õpetaja keskmine palk 831 eurot. Esimesel kahel kuul jäi õpetajate keskmine palk 84 eurot väiksemaks kui riigi palgatoetus võimaldaks. 121 omavalitsust maksid vähem kui lubanuks riigi palgatoetus, enam maksis 69 omavalitsust. Aprillis oli õpetaja keskmine palk 850 eurot. Iga õpetaja kohta oli nelja kuu jooksul keskmiselt välja maksmata 234 eurot palgatoetust. Viies suuremas linnas (Kohtla-Järve, Pärnu, Tartu, Tallinn, Narva) oleksid õpetajad võinud nelja kuu jooksul saada keskmiselt 470 eurot kõrgemat palka. Kolme kuuga jäi välja maksmata kokku 2,56 miljonit eurot, sellest Tallinna linnas 1,6 miljonit eurot.

Samas on valdasid, kes lisaks maksavad veel oma vahenditest õpetajatele juurde. Minister avaldas lootust, et aasta lõpuks jõuavad puuduolevad summad õpetajateni näiteks preemiate ja lisatasude kaudu. Ta lisas ka, et kavatseb palgamaksmislõhega võidelda rahaerinevusi igakuiselt avalikustades, omavalitsustelt raha tagasi küsima ei hakata.

PGSiga ei maksa hirmutada
„Väga palju on seoses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega räägitud kiirustamisest, teerullist, läbisurumisest. Midagi uut ei ole viimaste nädalate jooksul seaduseelnõusse lisatud, eelnõu valmis kaks aastat tagasi,“ ütles Jaak Aaviksoo pressikonverentsil. Mis otsuseid on valitsus vahepeal põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGSiga) seoses teinud, on samuti kõigil teada. Huvigruppidel tuleb rohkem kompromisse otsida, ja PGSiga ei maksa hirmutada. „Koolide ja omavalitsuste finantseerimine ei vähene. Klassijuhatamise raha ei kao ära, õpetaja tunnikoormus ei suurene. Ei ole ühtegi põhjust, miks see peaks suurenema. Mitte keegi ei saa sundida õpetajat 35 tundi klassi ees seisma. Küll on seadusesse sisse kirjutatud suurem paindlikkus,“ rõhutas minister.

Õpetaja ei ole tükitööline
Jaak Aaviksoo peatus pressikonverentsil ka õpetajate tööajal ehk siis plaanitaval 35-tunnisel töönädalal, mis on palju vastakaid arvamusi tekitanud. Ta ütles, et täna on õpetaja de facto koolis tükitööline ehk siis palk sünnib tunniarvestuse põhjal. Kõik muu jääb palgaarvestusest välja. „Peaks püüdma selle poole, et kõik tööülesanded jäävad tööaja sisse,“ ütles Jaak Aaviksoo. Tema sõnul peab seda korraldama direktor täpselt nagu seda teeb juht mistahes teises asutuses: tööülesandeid täidetakse tööajal. Siis väheneb õpetajate töökoormus ja väheneb õpilaste koormus. Ta rõhutas veelkord, et 35 tundi ei tähenda 35 tundi nädalas klassi ees õpetamist, see pole mõeldav ühegi koolijuhi ega õpetaja jaoks.

Minister tõi välja veel ühe aspekti, millele vast eriti mõeldud ei ole: „Tegelik seis on täna selline, et direktor võib ühepoolselt töölepingut muuta: vähendada tundide arvu ja seega ka õpetaja palka. Oli 18 tundi nädalas, direktor ütleb, et uuest õppeaastast on 16 tundi. Ühelgi teisel elualal ei saa niimoodi palka vähendada.“ Õpetajal peab lepingus kirjas olema palganumber, mille suhtes tal on kindlustunne: see ei muutu, või kui, siis ainult suuremaks.

Põhikool peab jääma kodulähedaseks kooliks
Minister oli rahul sellega, et gümnaasiumihariduses on aastaga suur samm edasi astutud: omavalitsused ei kahtle enam, et gümnaasiumide arvu tuleb vähendada, nüüd otsitakse lahendusi, kuidas. „Ehk siis on aru saadud, et gümnaasiumide arvu tuleb vähendada, läbi tuleb arutada konkreetsed juhtumid, näiteks kuidas minna edasi Viljandimaal, kuidas Jõgevamaal korraldada nii, et jätkaks ka Põltsamaa gümnaasium, kuidas korraldada gümnaasiumiharidus Peipsi-äärsetes valdades,“ tõi Jaak Aaviksoo näiteid. Ta rõhutas, et põhikool peab olema kodulähedane kool. Kui selle säilitamise arvelt mõnes kohas gümnaasiumitee pikeneb, siis sellega tuleks leppida.

Siit leiab haridus- ja teadusministeeriumi poolt koostatud infomaterjali põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eesmärkide, sisu ja menetlusprotsessi kohta.

Pressikonverents HTMi Tallinna esinduses 19. juunil 2013. Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal: