No kõik pole ka matemaatikas ühtviisi targad... Igal ühel oma ala või vastav kool. Kõik aineid EI PEAGI viied olema!

X 09.03.2010

Aga matemaatikas on kõigil võimalik väikese pingutusega saada hinne viis, kehalises aga peaaegu võimatu, kui eeldusi pole (st väga pikaajaline töö), et keegi hakkab meetri jagu kõrgemale/kaugemale hüppama vms. Pealegi on matemaatika "viis" saavutatav koolitunnis kaasa töötades, mis kehalise puhul nii ei ole.

arvaja 09.03.2010

Kui oskusainetes hindeid ei pandaks, siis ei teeks pubekad neis tundides mitte midagi. Praegu on vähemalt midagi, mis natukenegi distsiplineerib.

Toodi siia sisse matemaatika. Annan siis oma nägemuse:
Hinnatakse
- konkreetse teema tundmist
- üldist matemaatilist loogikat ja osade seostamisoskust (mitmetehtelised või tekstülesanded)
- töö korrektsust ja vormistust.
Kui üks neist on puudu, siis viite kindlasti ei tule. Vahemalt oma lastel on õpetajad, kes igasse töösse panevad sisse ühe sellise ülesande, mis selekteerib andekatele ja/või tugeva töötahte ja õpivõimega lastele viie, ülejäänutele madalama.

Muusika:
- teooria tundmine (siia ka laulusõnade päheõppimine)
- tunnist osavõtt
- musikaalsus

Kehaline:
- osavõtt tunnist laiemalt
- suhtumine konkreetsesse sooritusse
- arvuline tulemus

Käsitöö
- töövõtete tundmine
- kaasategemine
- töö korrektsus (käeliselt andekatele lihtne)

Kui teises klassis on kehalises pidevalt kolmed, siis tasuks rääkida õpetajaga. Konkreetse normi mitteületamine ei ole enamasti selles vanuses kolme põhjus. Kas ta teeb korralikult kaasa? Või viilib, kuis jaksab? Haugub õpetajale vastu? Kipub lobisema sel ajal, kui teised palli mängivad (see oli meie pesamuna probleem esimestes klassides)? Õpetaja oskab seda vanemale paremini seletada, mis konkreetse lapse puhul kehalise hinde nii madalale viib, teised võivad vaid oletada.

P.S. Tervislike eluviiside propageerimine peaks alguse saama ikka kodust. Lisaks on palju alasid, millega ka ülekaalulised peaksid edukalt toime tulema (kooliprogrammist tulevad esimesena ette heited ja visked ning suusatamine). Eks sa pead meelitama lapse endaga terviseradadele kõndima või suusatama/uisutama. Värske õhk ja sinu (kui tervislikust seisundist teadliku täiskasvanu) pilgu all liigutamine tuleb edaspidi ka kehalise tundides ainult kasuks. Lisaks saate mõnus tunni omavahel koos veedetud.

lapsevanem (ja mitte üdini viieliste laste) 10.03.2010

loovainetes on olulisel kohal tunnis kaasategemine mingid normid kehalises peaksid ikka olema. kehalises tugev laps võib nõrk olla näiteks keemias, tema ei nõua, et talle nõrk aine arvestuslikuks muutuks. võrdsus ongi see, et kõiki hinnatakse. kui lapsevanemad kodus räägivadki lastele, et loovainetes ja eriti kehalises ei peaks hindeid panema, siis sellise negatiivse suhtumisega kooli tullaksegi.

noor õpetaja 10.03.2010

kahjuks ei tegeleta koolis heidete, visete ja suusatamisega. Neil vaja II klassis lõuga tõmmata, üle kitse karata ja kõhulihaseid treenida. OK viimane neist ei olem mingi tuumateadus, aga ülekaalulise lapse kehale mõjuvad eelpool nimetatud tegevused ohtlikuks, no ei jõua laps oma 50 kg üles vedada. Ka sellisel lapsel kukerpalli tegemine võib lõppeda rangluumurruga. On asju, mida õpetaja võiks arvestada. Siinkohal veel vahemärkusena, et lapse ülekaalulisus ei tulene valest toitumisest ja vähesest liikumisest vaid kilpnäärme alatalitusest. Pisut tolerantsemad võiks inimesed ikka olla. Peale selle tantsutrennis probleeme ei esine.
Ja sellest, et pubed tundi ei lähe kui hinnet ei panda pole hindamisega miskit pistmist. Tund on igav ja selles eas lapsed, eriti tütarlapsed mingit tuima või üksluiset tegevust ei kannata. Ise spordihallis käinuna näen ju pidevalt kuis õpetajal muuks indu ei jätku kui ainult korvpalli jaoks. No ei viitsi noored väljaku ühest servast teise liduda, no ei viitsi (ja kas peaksidki?). Saan aru, et õpetajal endal on mugav väljaku- või staadioniserval vilega vahti pidada, aga kas sellest ka mingit kasu on.
Tean, et emakeele didaktikas on luuletuste õpetamisel printsiip, et nii palju kui laps peab pähe õppima luuletusi, niimitut luuletust peab ka õpetaja ise peast teadma. Üsnagi soovikohane oleks, et sama arv staadioniringe peaks liduma ka kehalise õpetaja kui ta lastel seda teha laseb, rääkimata pallimängudest või üle kitse kargamisest ja lõuatõmmetest. Ning ärge tulge rääkima, mis siis õpetajast päeva lõpuks järgi jääb ....

teemaalgataja 10.03.2010

See korvpalli koht näitab üliedukalt vanema suhtumist, kahjuks. No mis peaks olema veel hasartsem, lõbusam ja ühendavam (ning samas sportlikult arendav) kui pallimängud? Mul endal on tagant järgi ülihea meel, et õpetajal oli piisavalt oidu lasta meil võimalikult palju palli taguda. See päästis nii mõnegi lapse huvi spordi vastu. Oli meil üks pontšakas tüdruk (pikka kasvu ka), kes hüppamises ja jooksmises nõrk oli. Samas korvpallis võeti ta esimesena võistkonda, sest temast juba naljalt korvi all mööda ei saanud. Ta sai sedapidi oma positiivse vastukaja.

Sportlikult lihases lapsele (olgu tall peal pekipolster või mitte) ei tekita kukerpall küll mingit rangluu kahjustust. See on väga hale ülereageerimine.

Omast kogemusest nüüd: vanem tütar (hetkel 15) vajus kuskil kolmandas klassis tubaseks (arvuti, telekas, raamatud, käsitöö...) ning siis võtsin ta ise enda kõrvale ja hakkasime õhtuti keperdamas käima. Isa jäi nooremate põnnidega koju ning meie tegime kahekesi tund aega tempokat keppidega jutuajamist metsa all. Varsti kujunes sellest lahe rutiin ning kõikide probleemide lahendamise koht lisaks sportlikule liikumisele. Teeme seda tänaseni umbes kolm korda nädalas. Ainult kahel korral võtame ka pisikese piiga kaasa (9). Ühel korral oleme raudselt ikka kahekesi.

Poisiga (täna 12) polnud üldse probleemi. Neile sattus alguses hea kehalise õps, kes andis näiteks mingid palliga harjutused ette ja ütles, et hindamine on kuu aja pärast. Ja siis poiss koos oma sõpradega võtsid oma kodused pallid kaasa, kobisid kambaga õue ning harjutasid (muide, nende hoolega harjutajate seas oli ka üks tõsise ülekaalu probleemiga poiss) õhtust õhtusse. Sama oli mingite jooksmiste ja hüppamistega. Poistel oli mingi sisemine teadmine, et kehaline on samamoodi aine, milleks tuleb kodus õppida. Varsti hakkas see kamp rulluisutama (loomulikult ekstreemi väljakul ja ma kahtlustan, et kõigi vanemad on näinud sadu sinikaid ja marrastusi ja mõnda kübe keerulisematki haava, kui täiskiirusel lühikeste pükstega asfaldikündmiseks läheb - kiivrid ja randmekaitsed on ainsad, mida nad tunnistavad) ja ratastega ringi kooserdama. Sel talvel viis üks vanem kogu kamba paar korda lumelauaga sõitma - poisid huilgasid vaimustusest.

Pesamuna on kasvanud juba nähes, et suuremad kõik liiguvad ning temaga pole muud probleemi ette tulnud kui jutustamine tunnis (ja selles osas on kehaline täpselt samasugune tund nagu teised - kui jutustamine hakkab teisi või enese kaasategemist segama, siis ei tohigi seda tolereerida).

lapsevanem (see sama, kes ennegi) 10.03.2010

sama soov kohati mulgi.
no on kahju vaadata oma algklassijõnglast, kes taas muusikas 1 sai, kuna ei suutnud kuulmise järgi puhkpille eristada. otsisin siis ise ka netist ühe analoogse testi ja harjutasime koos. no EI suuda aru saada, kui mängitakse vaid paar fraasi ja tuleb kuulmise järgi õige pill öelda (tõenäosus siis 1/8 et pihta läheb) Mida teha, kui tervel perel on elevant kõrva peale astunud.

õpsist lapsevanem (kuri) 10.03.2010

Tsiteerin teemaalgatajat: "Üsnagi soovikohane oleks, et sama arv staadioniringe peaks liduma ka kehalise õpetaja kui ta lastel seda teha laseb, rääkimata pallimängudest või üle kitse kargamisest ja lõuatõmmetest."
Kui õpetajal on päevas 6-7 tundi ja pärast seda veel spordiringid juhendada, siis kõike päevast päeva kaasa teha ei jõuaks isegi tippsportlased.

teemaalgatajale 10.03.2010

Siis ehk ei annaks 5x400m II klassi jõnglasele soojenduseks.
Lapsevanemale, kõik ei armasta pallimänge. Olen ise spordiklassis käinud ja pallimänge söögi alla ja peale saanud ning võin vabalt väita, et retsidivistlikumat mängu kui tütarlaste korvpall pole hiljem kogenud. Mõni kasvatas ekstra küüned, et vastasvõistkonda halvata. Samuti võis pikad juuksed ära unustada, aeg-ajalt oli tunne, et skalp on läinud.
Liikumine on terviseks loomulikult, aga kahjuks ei ole kõigil ka nö keperdama minna. Kui ikka inimene on hommikul 8 õhtu 6-ni tööl, tegeleb õppimisega ja väiksemaidki lapsi peres, kelle eest hoolitseda, siis võib igasugused kepid vabalt nurka visata.

viimasele 10.03.2010

Kui vanema lapsega kõndimas käima hakkasime, oli majas selline seis: Mõlemad vanemad täiskohaga tööl, mehel magistrikraad omandamisel, minul koorilaul, majas lapsed 9, 6 ja 3. Sai küll minna, vajas lihtsalt planeerimist.

Kui sa ei TAHA, siis loomulikult ei saa, kuid muidu leiad ju ikka selle tunnikese lapsega suhtlemiseks - miks mitte siis samal ajal ka liikuda. Kui sa lapsele tunnikest ei leia, siis... noh siis tahaks küsida, milleks neid lapsi ikka teha, kui kasvatamiseks aega pole.

lapsevanem ( ikka seesama) 10.03.2010