On siin veel selliseid õpetajaid, kes poole ööni tunde ette EI valmista?

Rosina

19.08.2010

Töötan koolis juba mitmendat aastat. Meeldib. Hämmastusega kuulan kogu selle aja väga paljude kolleegide juttu sellest, kuidas nad poole ööni tunde ette valmistavad. Hoian oma suukese kenasti kinni, igal oma töötempo. Õpetan üht põhiaineist - eesti keelt ja kirjandust. Palju aega läheb nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastme õpilaste kirjatükkide-kontrolltööde parandamisele, aga tundide ette valmistamine.... ei. Esimesel kahel tööaastal sai, jah, pisut rohkem vaeva nähtud, aga praegu on ainetundide ettevalmistamiseks kuluv aeg suhteliselt väike.
Seni tunde inspekteerinud sise- ja välishindajad on rahule jäänud.
Ikkagi, olen ma mingi harvaesinev õpetajaliik?

Ära loodagi, et oled harvaesinev liik. Olen õpetaja olnud üle kahekümne aasta ja nüüd oskan oma aega planeerida enda arvates superhästi. Poole ööni ( isegi mitte poole õhtuni) ei istu koolitööde taga küll mitte. Üks hea lahendus on just kasutada seda aega, mis paljudel kulub kurtmisele, et "küll see tundide ettevalmistamine võtab ikka palju aega", tundideks valmistumiseks.
Veel arvan, et kui õpetajaks olemine on kutsumus, siis ei olegi põhjust kurta ajakulu üle. Noh, läheb mõni kord natuke kauem, siis teine kord jälle vähem aega (seda, et aega vähem laheb tuleb ka osata märgata).
Ja üldse, arvan, et iga õpetaja peaks aru saama: kui oled ÕPETAJA, siis ole. Kui töö hakkab konti või mõistust murdma, siis mine mujale.

EI 19.08.2010

nii kaua küll ei valmista tunde,puudub motivatsioon.....

ei 19.08.2010

Poole ööni just ei tööta aga kaua küll. Võibolla läheb mul sellepärast ka üldiselt üsna palju aega, et ma õpikust materjali kasutan üsna vähe. Juba ühe korraliku PP-ettekande tegemine võtab mitu päeva, kui ikka tõsiselt internetis tuhnida ja head materjali kasutada. Lisaks töölehtede koostamine, artiklite otsimine ja lastele "parajaks" tegemine. Ma olen ka selline õps, kes samu kontrolltöid kunagi ei kasuta.
Loomulikult saaks vähema vaevaga aga kuidagi kahju on head materjali lastele mitte pakkuda.
Samas eks ained on ju erinevad. Ma ei saa midagi teha, et geos asjad kiiresti muutuvad ja uut põnevat infot pidevalt peale tuleb.

abc 19.08.2010

Iga päev loomulikult ei istu poole ööni, aga aeg-ajalt küll. Eriti siis, kui on tulemas raamatukäsitlused, need vajavad korralikku ettevalmistust ning kuna klassid on erinevad, siis ei lähe kunagi vana rasva peal tundi. Loomulikult kasutan ka olemasolevat materjali, kuid vaja on kindlasti oma teadmisi raamatu kohta värskendada. Küll aga ma ei hädalda, et ettevalmistusele palju aega kulub, sest mulle meeldib uut materjali/ideid otsida ja mõelda, kuidas seda kõike kasutada. Endal on ka huvitav ju...

Parandamisele kulub loomulikult palju aega, seda ei kommenteerigi.

kah eesti keele ja kirjanduse õpetaja 19.08.2010

Siin on veel üks, kes ei istu poole ööni koolitükkide taga - sa ei ole ainuke ega erand, kes oma aega jaotada oskab. Mina teen enamiku asju pärast tunde koolis kohe ära. Kui kohe ja asjalikult teha, siis küll väga palju aega ei lähe. Kui töölehti vaja teha, siis ikka jah kulub aega rohkem.
Kuulen minagi, kuidas kolleegid poole ööni töötavad ja nädalavahetusest ka üks päev kindlasti tundide peale kulub, siis vahel mõtlen, et äkki ma vähe teen. Samas lohutan end sellega, et ju ma jaotan oma vaba- ja tööaega paremini:)

Raine 22.08.2010

Mul oli eelmisel aastal 31 tundi nädalas, sellel aastal tuleb ilmselt 34. Seda mitte siis ühes koolis. Kuidagi ei jõuaks pärast tunde kohe kõike valmis ja nii tulebki paratamatult nädalavahetusest üks päev töö jaoks kulutada. Õhtud ka muidugi. Vaheaegadest võtan need päevad julmalt tagasi, siiamaani pole keegi seda keelanud. Eks ülemused teavad suurepäraselt, et siinkandis uusi õpetajaid ei leia.

... 22.08.2010

Ei, muidugi mitte. Tavaliselt on ka koolipäeva sees nn. aknad ja kui just lobisemisele ja kohvitamisele ei kuluta, siis saab seal osa tunde ette valmistatud. Asi on ikkagi planeerimises.

Helve 22.08.2010

Mina käin oma vaba tunni ajal sööklas söömas, siis jõuab mäluda ka. Kuigi ega seda vaba tundi eriti ette ei tule, ehk korra või paar nädalas. Koormus on lihtsalt nii suur. 7-8 tundi päevas ning siis paar tundi pausi ja hakkabki ettevalmistus- ja parandustöö- täpselt nagu koolilapselgi:)

pille 22.08.2010

esimene aasta valmistasin tõesti poole ööni tunde ette, kuna kõik õpikud ja TV-d olid uued mulle ning konkreetselt tegin ise läbi, tõlkisin sõnu, ning panin umbes paika palju igale harjutusele aega võiks kuluda. Kui juba järgmine aasta samu õpikuid ja töölehti kasutasin, jäi see kodutöö ära. Samuti meeldib mulle ise huvitavaid töölehti koostada, lisamaterjali netist otsida, kuid see pole kohustus, kui jõuan siis otsin. Tööde parandamisega on tihti nii, et ei jõua järgmiseks päevaks parandatud, nii siis õpilastele ütlengi, et homme õhtuks on hinded väljas, saavad aru küll.

noor õps 23.08.2010

Noh, nende puhul, kelle koormus siin 1,5 on, on ju loomulik ja loogiline, et nad teevad tööd poole ööni ja puhkepäevadel.

Kui ma erasektoris (ja see pole provokatsioon) tahaksin töötada 1,5se koormusega, siis teeksin ma ka tööd poole ööni ja suvalistel päevadel. Oma 1,0 koomuse juures väljun hommikul 7.30 kodust ja saabun kell 18.00 (või hiljem). Kui siia lisada veel keskmiselt 4h päevas ning teise töökoha transpordile kuluv aeg + perele söögitegemiseks kuluv, poes käimine, koristamine, pesupesemine... siis üle viie tunni und ei tuleks ka siis, kui jagaks koormuse seitsme päeva peale laiali.

Siit küsimus: miks te üldse võtate endale suurema koormuse tunde kui 1,0? Hea küll, mõistan, kui sellele lisaks tuleb ringitöö aga reatunde üle 30 nädalas läbi viia? Koolis, kus mina õppisin, oli 1 selline õpetaja - meie, laste, mõistes alati pahas tujus, alati kaua venitav tööde parandamisega ning tihti halvasti ettevalmistanud. Kõik ületunde tegevad inimesed pole sellised, kuid milleks üldse nii suures mahus ületunde teha?

lapsevanem 23.08.2010

   

© Tiigrihüppe Sihtasutus 2009
Kommentaarid/Probleemid: toimetus@koolielu.ee
Tehniline teostus Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi Haridustehnoloogia keskus
Vastutamatusesäte (Disclaimer)

Vastutamatusesäte (Disclaimer)

Selle portaali sisu on loodud Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel ja toel suure hulga erinevate autorite poolt. Kuigi Tiigrihüppe Sihtasutus püüab tagada portaali sisu kõrge kvaliteedi ja tõepärasuse, ei väljenda siin avaldatud materjalid Tiigrihüppe Sihtasutuse ametlikke seisukohti. Sihtasutus ei vastuta siin avaldatud andmete ja materjalide kasutamise eest.

Tiigrihüppe Sihtasutuse eesmärk on hoida Koolielu portaalis sisalduv informatsioon värske ja veatu, kuid uudiste, kuulutuste, töövahendite, õppematerjalide ning aruteluteemade korrektsuse ning õigsuse eest vastutavad nende autorid.

Koolielu on loodud Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskuse poolt Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel. See baseerub Elggi platvormil ja kannab sama litsentsi – GNU avalik litsents (public license) 2. Portaalis avaldatud infolõikude ja materjalide litsents on enamasti Creative Commons Atribution-Noncommercial-Share Alike, kui seda ei ole määratud teisiti.

Kui teile tundub, et mõni Koolielu portaalis olev teade või materjal rikub teie õigusi, palun võtke ühendust Koolielu toimetajatega.

Tiigrihüppe Sihtasutus, Tammsaare tee 47, 11316 TALLINN. Telefon: 655 0290. Faks: 655 0291.