õpetaja ja sotsiaalvõrgustik

Kristi

21.08.2010

Mida arvate sellisest artiklist ja teemast üldse? http://www.tarbija24.ee/?id=302141

22.08.2010 16:24
devalveerimisvastane : FB on mõttetu ajaraiskaja. Ehtne pseudosuhtlus!
Räägin inimestega neile silma vaadates.
Sõprus? On see siis sõprus, kui klikid 1 linnukese kuskile lahtrisse ja soovid synna puhul õnne. Mõnel on pooltuhat sõpra. "Ma ei saa sinuga täna teatrisse tulla, ma olen FB-s , messengeris, ... skaibime!"

kauge lähedus 22.08.2010

Mina oman kontot nii Orkutis kui Facebook'is. Pigem küll selleks, et oma sõprade-koolikaaslastega kontakti otsida/leida, kuid kui õpilased soovivad sõbraks hakata, siis võtan vastu. Ma ei ela sellist elu, et midagi varjama peaksin: ei pidutse, ei suitseta, ei tarbi alkoholi. Olen üldiselt korralik inimene. Käin meeleldi kultuuriüritustel ja jagan emotsioone teistegagi. Miks ma siis õpilastega suhelda ei tohiks? Kusjuures - ma ei kuulu sugugi semutsevate õpetajate hulka, pigem just rangemapoolsete sekka. Ja ma arvan, et õpilastega suhtlusvõrgustiku jagamine on mulle pigem kasuks tulnud, sest õpilased näevad, et ma polegi kogu aeg nii hirmus, et ma olen ka kõigest inimene...;)

muri 22.08.2010

Teismelised on niikuinii kõik FB-s meelsamini kui koolis. Oleks aeg hakata mõtlema, kuidas haridus nende juurde Facebooki viia.

Neeme 23.08.2010

Õige Neeme! Aga seda on väga raske teha nii, et õpilased sellest aru ei saaks ja minema ei põgeneks! :-)

Taimi Dreier 23.08.2010

Just-just, selline "hiiliv tarkus"

Neeme 23.08.2010

Olen ka õpetaja FB-s ning minu sõbralisti kuulub natuke õpilasi. Oma FB kontol ei ole mul midagi häbeneda. Pildid on tagasihoidlikud- mu kassist, windsurf-ga tegelemas, kokkamise pildid jne. Minu postitused seal on rahulikud. Ma ei vannu, ei ropenda ega kirjuta rõvedusi. Miks ma peakski?

AGa õpilased on selleks seal, et anda edasi infot. Meie suhtlus on viisakas. Leian, et kui õpetaja tahab olla sõber, siis miks mitte. Ja mina leian ka, et see on mulle pigem tulnud kasuks, sest õpilased istuvad õhtuti arvuti taga niikuinii. Info levib seal kõige kiiremini.

Nimi 23.08.2010

Sotsiaalne meedia on vallutanud maailma, on selge, et sellele peaks ka õpetajad tähelepanu pöörama. See tähendab, et nad peaksid sellest teadlikud olema, sellega kursis püsima ning selle võimalusi hariduses ära kasutama.
Ma ei jaga seisukohta, et sotsiaalse meediat hariduslikel eesmärkidel kasutades peaks haridusliku sisu õpilaste eest ära peitma, kartes, et muidu õpilased "lasevad jalga". Ma usun, et õpilased on rõõmsad uute õppimiseviiside üle, vast veel rohkemgi selle üle, et ka nende õpetajad julgevad uusi asju proovida.
Mina olen uurinud juba mitmeid kuid, kuidas sotsiaalset meediat, nt Facebooki hariduslikel eesmärkidel ära kasutada. Olen lugenud sellest mitmetest välisartiklitest, samuti leidnud ise erinevaid võimalusi.
Kindlasti on hulk neid õpetajaid, kes ei kasuta palju arvutit, ammugi sotsiaalset meediat. Iseenesest, muidugi, siinsed lugejad mingil määral arvutit siiski kasutavad, et jälgida vestlusringi Koolielus. On selge, et silmast silma suhtlemine on väärtus omaette. Aga lihtsalt trotsi pärast ei maksa ju ka keelata endale muidu võimalusi suhtlemiseks, eriti selliseid, millest tegelikult õpilased väga lugu peavad (olenemata selleks, kui heaks või halvaks me need õpetajatena ise kiidame), et kasutada neid ära õpilastega suhtlemiseks, nende tundmaõppimiseks ja miks mitte ka õpetamiseks.
Võimalusi on palju, väljaspool Eestit on juba ka palju erinevaid hariduslikke kasutusvõimalusi leitud ja edukalt rakendatud, mõningaid neist olen tutvustanud ka sotsiaalse meedia alases artiklis Koolielus. Ise kasutan nt sotsiaalset meediat ka infovahendajana enda ja klassi vahel, mida teen peamiselt selle mugavuse pärast ja teadmisega, et info jõuab sihtgrupini.
Selge on ka see, et sotsiaalne meedia, tegelikult ka harjumus õpetajana seda kasutada, õpetab lastele palju sotsiaalse vastutuse kohta, see mida ja kuidas jagatakse, võib mõjutada nende tegemisi ja elu paljuski. Seega hariduslikus mõttes ei saavuta me siin õpetajatena mitte ainult huvi nt kirjanduse või ajaloo vastu, vaid saame õpilastele kätte mängida õpetliku tunni kohustustest, vastutusest ja seoste-tagajärgede suhetest.

Madli-Maria Naulainen 23.08.2010

Facebook`i konto on ka minul, kuid omal ajal sai see loodud endiste heade tuttavate otsimise ja leidmise eesmärgil. Tõesti, on õpilasi, kes soovivad mind lisada sõbraks. Olen kutsed vastu võtnud aga edasine suhtlemise käik jääb siiski õpetaja-õpilase tasandile. Sõprussuhteid looma ei hakka, kuid mõnele küsimusele (nt mis puudutab õppeainet) annan meeleldi vastuse. Tegelikult, tunnistagem ausalt, kellel meist on aega arvuti taga niivõrd kaua istuda.... ega ikka ei ole küll. Vaatad oma konto üle ja kõik!

Õpetaja 23.08.2010

No mis arvamused need on?
ise veel õpetajad, esimest korda olete või...?
Kas teie seas siis mõnda staažikat mutti ei ole, kes oskaks asja võrrelda oma aastakümnete kogemuse varal. Mis värk on, mis eelised, mis vead? Kas asi on mõttekas või mõjub arengut pärssivalt, siis milleks seda hariduseks nimetada? Pubekad võivad baarides ja kohvikutes tänapäeval oma ülesanded ära teha.
Hariduse eesmärk on mädaks muutunud! Kõik, mida propageeritakse on mäda! Kes tõeliselt haritust kiirgab, see ei müü ja on peidus!

kriitik 24.08.2010

Minul FB konto olemas. Pilte üles riputanud ei ole, olen selline üsna keskmine suhtleja, st igal õhtul seal ei istu, kui mõne toreda ammuse tuttavaga kontakti loon, siis enamasti suhtleme hiljem meilitsi, telefonitsi edasi või saame kokku. Tegin konto kunagi enda keskkooliaegsete klassikaaslaste ülesleidmiseks.
N-ö sõprade seas on ka mõned oma kooli vilistlased, õpilaste ja semutsevate emmede kutseid vastu võtnud ei ole.
Olen öelnud nii lastele kui ka vanematele, et minuga saab ühendust koolist, meilitsi ja telefonitsi, kui väga vaja. FB ja muud kontod (nt Orkut), kuuluvad minu eraelu hulka.
Kõik on sellega rahul ja mina ka. Ma ei jaksa 24/7 õpetaja olla.
Kusjuures, ma ei ole vana "staažikas mutt". Vanust on 32 ja õpetajastaaži 9 aastat.
Aga leian, et on hea enda eraelu ja töö vahele teatav joon tõmmata. Samas ma kuidagi ei tauni ega tee neid suhtluskeskkondi maha, ma lihtsalt ei ole sedatüüpi inimene, kes iga vaba hetke arvutis veedaks.

Anni 24.08.2010

   

© Tiigrihüppe Sihtasutus 2009
Kommentaarid/Probleemid: toimetus@koolielu.ee
Tehniline teostus Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi Haridustehnoloogia keskus
Vastutamatusesäte (Disclaimer)

Vastutamatusesäte (Disclaimer)

Selle portaali sisu on loodud Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel ja toel suure hulga erinevate autorite poolt. Kuigi Tiigrihüppe Sihtasutus püüab tagada portaali sisu kõrge kvaliteedi ja tõepärasuse, ei väljenda siin avaldatud materjalid Tiigrihüppe Sihtasutuse ametlikke seisukohti. Sihtasutus ei vastuta siin avaldatud andmete ja materjalide kasutamise eest.

Tiigrihüppe Sihtasutuse eesmärk on hoida Koolielu portaalis sisalduv informatsioon värske ja veatu, kuid uudiste, kuulutuste, töövahendite, õppematerjalide ning aruteluteemade korrektsuse ning õigsuse eest vastutavad nende autorid.

Koolielu on loodud Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskuse poolt Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel. See baseerub Elggi platvormil ja kannab sama litsentsi – GNU avalik litsents (public license) 2. Portaalis avaldatud infolõikude ja materjalide litsents on enamasti Creative Commons Atribution-Noncommercial-Share Alike, kui seda ei ole määratud teisiti.

Kui teile tundub, et mõni Koolielu portaalis olev teade või materjal rikub teie õigusi, palun võtke ühendust Koolielu toimetajatega.

Tiigrihüppe Sihtasutus, Tammsaare tee 47, 11316 TALLINN. Telefon: 655 0290. Faks: 655 0291.