Haridusminister Tõnis Lukas esitab neljapäevasel valitsuse istungil arutamiseks uue keeleseaduse eelnõu, mille üks suuremaid sisulisi muudatusi on Eesti keelenõukogu nimetamine seaduse tasandil, samuti on täiendatud eelnõu kaubamärke puudutavat osa.

Uue keeleseaduse eelnõu sõnastuses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist asjaajamises ja suhtluses, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, riiklikku järelevalvet ning vastutust. Põhiliselt on korrastatud ja loogilisemaks muudetud seaduse ülesehitust, mis on vahepealsete muudatuste käigus kaotanud oma selguse. Võrreldes kehtiva seadusega on defineeritud eesti kirjakeele norm, mis on keele ametliku kasutamise aluseks ja suunab avalikku kasutust.

Sisulistest muudatustest on valitsuse kommunikatsioonibüro teatel olulisemad Eesti keelenõukogu nimetamine seaduse tasandil ja riigi keelealaste ülesannete määratlemine, sh riigikogu kohustus analüüsida keelepoliitikat ja eesti keele arengut.

Eesti keelenõukogu moodustab valitsus. Keelenõukogu ülesandeks on keelevaldkonna arengukavade koostamises osalemine, keelevaldkonna arengukavade täitmise jälgimine ja analüüs, valitsuse nõustamine keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel ning Eesti esindamine rahvusvahelistes keeleorganisatsioonides.

Kaubamärgi kasutamisel tegevuskoha tähisena või reklaamis tuleb uue eelnõu järgi kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena.

Seadus jätkab senikehtinud traditsiooni, et tasemeeksami sooritanutele kompenseeritakse soovi korral keeleõppekulu kuni 100% ulatuses. Keeleoskuse omandamist võib nende jaoks, kes tajuvad keeleeksamit liiga raskena, lihtsustada seadusesse lisatud punkt, mille järgi ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama isikud, kes on sooritanud kutseeksami eesti keeles ning töötavad kutsetunnistusel märgitud kutsealal.

Eelnõu kohaselt on planeeritud seadus jõustumine 1. jaanuaril 2011.

Allikas: BNS Lisatud 19. augustil 2010