Valitsuskabinetis neljapäeval arutlusel olnud Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014 näeb eestikeelse õppe kvaliteedi parandamise ühe võimaliku meetodina muuhulgas ette Eesti gümnaasiumi asutamise. Tegevuskava koostajate hinnangul saab võimalustena kaaluda Narva vanalinna riigikooli ja Narva Eesti gümnaasiumiosa ühendamist või Sillamäele tugeva riigi poolt toetatava gümnaasiumi loomist.

Ida-Virumaal tuleb tegevuskava kohaselt pöörata süsteemsemat tähelepanu eestikeelse hariduse omandamisele ja edendamisele. Pedagoogilisel tööl olevate inimeste hoiakuid tuleb muuta riigiteadlikumaks. Samuti tuleb toetada Ida-Virumaa koole isamaalise kasvatuse ja riigikaitsekursuste avamisel.
Pedagoogidele tagatakse jätkuvalt regulaarne eesti keele täiendõpe, jätkatakse mentorite programmi ning teostatakse erialase keele õpet.

Toetatakse eesti keele õpetamise metoodika arendamist maakonna vene õppekeelega koolides läbi õpetajakoolituse kaasajastamise ning arendatakse ja jätkatakse regioonis keelekümblusprogrammi.
Ida-Virumaa venekeelsetele koolidele on kavas leida partnerkoolid mujalt Eestist. Piirkonna avalik-õiguslike kolledžite tegevust arendatakse ja toetatakse vastukaaluks nõrgema tasemega venekeelsetele erakõrgkoolidele.
Ida-Virumaal on kokku 61 koolieelset lasteasutust ja 46 üldhariduskooli, sealhulgas 14 eesti õppekeelega, 22 vene õppekeelega ja 10 eesti ning vene õppekeelega. 32 gümnaasiumist kaheksa on eesti õppekeelega, neli eesti ja vene õppekeelega ning 20 vene õppekeelega.
Kutseõppeasutusi on Ida-Virumaal kolm, rakenduskõrgkoolidest asub Ida-Virumaal Tallinna tervishoiu kõrgkooli Kohtla-Järve filiaal ning riiklikku kõrgharidust on võimalik omandada Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli kolledžites. Riiklikes rakendus- ja kõrgkoolides omandab kõrgharidust maakonnas 1383 üliõpilast.

Eraõiguslike rakenduskõrgkoolide filiaale on Ida-Virumaal neli ning neis omandab kõrgharidust 714 üliõpilast.

Ida-Virumaa õppijatest moodustavad 80 protsenti venekeelsed noored. Eesti ja ka võõrkeelte õpetus regiooni üldhariduskoolides ei ole tegevuskava koostajate hinnangul piisav, ka kakskeelsed õppemudelid venekeelses haridussüsteemis ei ole Ida-Virumaal piisavalt levinud.

Samuti on suureks väljakutseks eesti õppekeelega koolide arendamine Ida-Virumaal. Kuna neis koolides on väga vähe õpilasi ja eesti keelt emakeelena valdavate kvalifitseeritud õpetajate leidmine on keeruline, siis kannatab nende kooli õppekvaliteet ja tase.

Ida-Virumaa 2010-2014 tegevuskavas pakutakse välja lahendusi regiooni probleemide lahendamiseks. Dokument hõlmab hariduspoliitikat, majanduspoliitikat, kultuuripoliitikat, keskkonnapoliitikat, sotsiaalpoliitikat, õigusemõistmist, riigiasutuste personalipoliitikat, riigistruktuuride planeerimist, meediakajastust ning kodanikuühiskonna arendamist piirkonnas.
Ida-Virumaa tegevuskava 2010-2014 rakenduskavas toodud tegevuste elluviimise monitoorimise ja järelevalve teostaja on regionaalminister koos Ida-Viru maavalitsusega.

Allikas: BNS Lisatud 10. septembril 2010